Vahetult peale Õllesummeri lõppu avaldas Õhtuleht artikli, milles kirjutas sellest, kuidas üks Õllesummeril tegutsenud firma jättis oma töötajatele palgad välja maksmata. Esiküljel laiutas rasvane pealkiri: “Õllesummeril rabanud noored JÄID RAHATA”, millest sai vaid ühtemoodi aru saada – Õllesmmer jättis kellelegi palgad maksmata.
Loomulikult polnud me jätnud kedagi palgata, tegemist oli valega. Pöördusime Õhtulehe poole, kes keeldus oma viga parandamast. Siis pöördusime Pressinõukogu poole ning pressinõukogu langetas otsuse, et Õhtuleht on rikkunud head ajakirjandustava.
Ühesõnaga, suur ajaleht võib Sinu ärile süüdimatult sisse sõita, avaldada esilehel Sinu mainet kahjustavat valet ning pääseb tagatipuks puhta nahaga. Valet ümber lükkav teade avaldatakse kusagil lehe viimasel leheküljel väikeses ruudukeses, kus seda keegi ei märka.
Teadmiseks kõigile – julgen öelda, et Õllesummerit korraldav OÜ Meediaekspress on üks Eesti kohusetundlikumaid ettevõtteid. Maksame oma arveid õigeaegselt ning pole kunagi kellelegi võlgu jäänud. Maksame ausalt makse ning neile, kes meie heaks tööd teevad saava palgad alati õigeaegselt välja makstud.
Praegusel ajal, kus paljudel ettevõtetel on raskusi, võib selline uudis tõsiselt kahjustada ettevõtja huve. Võimalikud koostööpartnerid loevad ja mõtlevad, kas ikka tasub selle ettevõttega tegemist teha.
Kusjuures kogu loo iroonia seisneb selles, et Pressinõukogus ei leidnud hukkamõistu üldsegi mitte Õhtulehte esialgne artikkel.
Sama teemat oli kajastanud Õhtulehe ajakirjanik Jüri Pino - kes Õhtulehes avaldatud info põhjal järeldas ilmselt nagu teised lugejad, et Õllesummer on kellelegi võlgu jäänud. Seega pettis Õhtuleht ära mitte ainult oma lugejad vaid ka enda ajakirjaniku.
Kokkuvõttes saigi Pressinõukogult noomida igati sümpaatne ajakirjanik Pino, kelle ainus viga seisnes selles, et ta uskus, mida tema tööandja väljaandes kirjutatakse.
Loomulikult polnud me jätnud kedagi palgata, tegemist oli valega. Pöördusime Õhtulehe poole, kes keeldus oma viga parandamast. Siis pöördusime Pressinõukogu poole ning pressinõukogu langetas otsuse, et Õhtuleht on rikkunud head ajakirjandustava.
Ühesõnaga, suur ajaleht võib Sinu ärile süüdimatult sisse sõita, avaldada esilehel Sinu mainet kahjustavat valet ning pääseb tagatipuks puhta nahaga. Valet ümber lükkav teade avaldatakse kusagil lehe viimasel leheküljel väikeses ruudukeses, kus seda keegi ei märka.
Teadmiseks kõigile – julgen öelda, et Õllesummerit korraldav OÜ Meediaekspress on üks Eesti kohusetundlikumaid ettevõtteid. Maksame oma arveid õigeaegselt ning pole kunagi kellelegi võlgu jäänud. Maksame ausalt makse ning neile, kes meie heaks tööd teevad saava palgad alati õigeaegselt välja makstud.
Praegusel ajal, kus paljudel ettevõtetel on raskusi, võib selline uudis tõsiselt kahjustada ettevõtja huve. Võimalikud koostööpartnerid loevad ja mõtlevad, kas ikka tasub selle ettevõttega tegemist teha.
Kusjuures kogu loo iroonia seisneb selles, et Pressinõukogus ei leidnud hukkamõistu üldsegi mitte Õhtulehte esialgne artikkel.
Sama teemat oli kajastanud Õhtulehe ajakirjanik Jüri Pino - kes Õhtulehes avaldatud info põhjal järeldas ilmselt nagu teised lugejad, et Õllesummer on kellelegi võlgu jäänud. Seega pettis Õhtuleht ära mitte ainult oma lugejad vaid ka enda ajakirjaniku.
Kokkuvõttes saigi Pressinõukogult noomida igati sümpaatne ajakirjanik Pino, kelle ainus viga seisnes selles, et ta uskus, mida tema tööandja väljaandes kirjutatakse.
