Tänasest Eesti Päevalehest leidsin artikli, mis räägib ühe töötaja koondamisest seetõttu, et pidas blogi. Nagu kirjutab EPL, koondati töötaja sellepärast, et ta pidas pseudonüümi all blogi, milles kritiseeris oma töökeskkonda ja ülemusi.
Samas artiklis avaldab Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär jurist Pirkko-Liis Harkmaa arvamust, et sellisel põhjusel koondamine pole õiguspärane.
Mis mina sellest arvan?
Et asjasse selgust tuua tuleb esmalt muidugi vaadata töölepingu seadust.
Selle paragrahv 15 sätestab töötaja peamised kohustused ning sellest leiab üsna mitu punkti, mille rikkumisena võiks töökaaslaste avalikku kritiseerimist käsitleda.
Näiteks ütleb punkt 5, et töötaja “hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita” – võib ju väita, et paratamatult on oma töökohustuste täitmisel takistuseks teadmine, et hiljem võib oma töökohustusi täites tehtu kohta ühepoolses ja võimalik, et mitte kõige soodsamas tõlgenduses lugeda avalikust internetist.
Punkt 6 kohustab tegema koostööd teiste töötajatega, millele taas nende tagaselja anonüümselt või mitte kritiseerimine kindlasti kaasa ei aita. Koostöö eelduseks on ka usaldus.
Kui eelöeldu on tõlgendamise küsimus, siis paistab antud kontekstis kõige täpsemalt probleemi tuuma tabav punkt 9, mis ütleb sõna-sõnalt järgmist: “[Töötaja] hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu.”
Kui blogi tõepoolest sisaldas kriitikat oma töökaaslaste aadressil, siis mõistagi kahjustab see tööandja mainet ning põhjustab sellest tulenevalt ka klientide ja partnerite usaldamatust tööandja vastu.
Kui aga lugeda seaduse paragrahvi 28, mis sätestab tööandja kohustused, siis seadus lausa kohustab tööandjat sellises olukorras sekkuma.
Nimelt punkt 6 – selle kohaselt peab tööandja tagama töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Kriitika avalikus internetis on päris kindlasti stressi tekitav tegur nende töötajate suhtes, kellele kriitika on suunatud ning tööandja on kohustatud oma töötajaid sellise ohu eest kaitsma.
Nüüd aga töösuhte lõpetamisest. Artiklis räägitakse koondamisest, sellest ei saa aru, mis alusel on töösuhe lõpetatud. Kui aga vaadata seadust, siis sellises olukorras, kui asjaolud on tõesti sellised, nagu Eesti Päevaleht kirjeldab, pakub see töösuhte lõpetamise aluseks paragrahvi 88, mis sätestab tingimused, mil tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel.
Põhjused töölepingu ülesütlemiseks on antud kaasuse puhul enam kui küll
Töölepingu võib sellisel juhul üles öelda, kui töötaja “on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi” – nagu artiklis öeldakse, palus tööandja esmalt blogi sulgeda, mida mina käsitleksin küll kõigiti mõistliku korraldusena.
Töölepingu ülesütlemise aluseks on ka töötaja tegu, mis on põhjustanud “usalduse kaotuse töötaja vastu”. Kuidas ikka usaldada inimest, kes peale tööd või töö ajal tegeleb ettevõttes toimuva avaliku kritiseerimisega?
Ning lõpetuseks võib töölepingu sel alusel üles öelda, kui töötaja oma tegevusega on põhjustanud “kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu”, mida sellise teabe avaldamine kahtlemata on.
Muidugi, on keeruline anda hinnanguid, teades vaid seda, mida kirjutab Eesti Päevaleht, kui aga kõik kirjapandu tõele vastab, kahtlustan, et alus töösuhte lõpetamiseks on olemas ning kui töösuhe lõpetati õigel alusel, siis vaevalt, et töötaja suudaks ka kohut vastupidises veenda.
Kui aga jätta kõrvale asja juriidiline sisu ja anda hetkeks moraalseid hinnanguid – eks kõigil inimestel on vajadus kuidagiviisi pingeid maandada ja selles, et perekonnas, tuttavate ja sõpradega võidakse rääkida ka tööl toimuvast ning seda kriitilises võtmes, pole midagi uut.
Küsimus on antud juhul selles, et seda on tehtud avalikult, mida ei saa küll teisiti kui ebalojaalsusena käsitleda.
Küsin nii – kas elaksite koos naise või mehega, kes peaks teie seljataga blogi, kus avaldaks teie kohta kriitilisi märkusi? Isegi kui ta teeks seda anonüümselt? Ja mis anonüümsusest on jutt, kui teie teate, kellega on tegu.
Seega, mida teeksin mina töötajaga, kes peaks ettevõtte mainet kahjustavad avalikku veebipäevikut? Usun, et teeksin samamoodi, kui tegi EPL-i artiklis mainitud naise tööandja.
