Meie tellimusel viidi jaanuaris läbi lühike avaliku arvamuse uuring. Muuhulgas tahtsime teada, kui sageli külastavad Eesti inimesed kultuuri- ja meelelahutusüritusi ning milliseid kultuuri- ja meelelahutusüritusi nad külastavad.
Selles postituses kirjutan tulemustest, mis räägivad meelelahutus- ja kultuuriürituste külastamisest üldiselt. Mõne aja pärast teen ülevaate ka sellest, milliseid kultuuri- ja meelelahutusüritusi inimesed sagedamini külastavad.
Juhin tähelepanu, et uuring viidi läbi vaid Tallinnas ja Harjumaal elavate 15-55 aastaste inimeste seas. Seega ei käi need kogu Eesti rahva kohta, vaid räägivad olukorrast pealinnas ja selle lähiümbruses.
Kui sageli külastatakse kultuuriüritusi?
Täpne küsimus uuringus oli selline: “Kui tihti Te külastate kultuuri- ja meelelahutusüritusi (kontserdid, teatrietendused, jm) või kultuuri- ja meelelahutusasutusi (kinod, ööklubid, jm)?”
Kõigist vastanuist käib kultuuri- ja meelelahutusüritustel mitu korda kuus neljandik, veel neljandik käib vähemalt korra kuus, pooled harvemini kui korra kuus.
Kes käivad sagedamini, kes harvemini?
Üsna oodatult selgus, et kõige sagedasem kultuuri- ja meelelahutusürituste tarbija on noor vanuses 15-25 aastat. Pooled selles vanuses vastanuist käivad kultuuri- ja meelelahutusüritustel rohkem kui üks kord kuus, neljandik vähemalt korra kuus ja neljandik harvemini kui kord kuus.
Vanemate kui 25-aastaste seas on üle poole neid, kes teevad seda harvemini kui kord kuus ning vähem kui viiendik, kes käivad väljas sagedamini kui korra kuus. Veel nukramad on tulemused vanusegrupis 46-55, kellest käib sagedamini kui kord kuus väljas vaid 10%, 20% käib vähemalt korra kuus ning 70% käib harvemini.
Miks nii?
Sellest võib teha mitu järeldust.
Mõistagi on vanematel inimestel rohkem kohustusi ja vähem vaba aega. Seda näitab ka see, et vallalised käivad väljas märkimisväärselt sagedamini kui need, kes on abielus või vabaabielus.
Võib väita, et asi on ka selles, et Eesti meelelahutusturg (üritused, ööklubid jne) on pigem suunatud noortele. Kuhu ongi veidi vanemal inimesel minna? Hollywoodi või Club Privé'sse teismeliste sekka ei sobi nagu minna, aga alternatiive palju pole.
Kuid samas – keeruline on tuvastada, kas asi on selles, et vanemad kui 25-aastased käivad kultuuriüritustel ja meelt lahutamas sellepärast, et neile pakutakse vähem või pakutakse neile vähem, sest nende seas on nõudlus väiksem. Kahe otsaga asi.
Õllesummeri jaoks on igal juhul oluline oma programmi ka edaspidi koostada selliselt, et festivalil leiaksid tegevust nii nooremad, pisut vanemad kui ka keskealised ja üle-keskealised. Julgen uskuda, et oleme saavutanud üsna hea tasakaalu.
Nooremad on esireas rokk-kontsertidel, pisut vanemad jazz’i- ja veinitelgis, veel vanemad aga keerutavad kõige sagemini jalga Elmari telgis.
Kas asi on rahas?
Väga tihti tuuakse välja, et kultuurist osa saamine on seotud sissetulekutega. Päris üheselt see nii ei ole.
Jah, kultuur ja meelelahutus on vaesemate perede jaoks tihti liiga kallis. Kui tahta kogu perega teatrisse minna, siis võib see tähendada ka üle tuhande kroonist väljaminekut. Kinopiletid on viimasel ajal õnneks odavamaks muutunud.
Samas selgus uuringust, et sageli väljaskäijate seas annavad tooni hoopis need, kes teenivad keskmisest vähem. Me teame, et need on peaasjalikult noored, kelle sissetulekud on väiksemad.
Nooremapoolsem tarbija saab kulutada ja kulutabki oma sissetulekutest märksa olulisema osa meelelahutusele ja kultuurile, sest tal ei ole veel vaja kulutada lastele ja perele. Sissetulekud on küll väiksemad, ent samas ka kohustused.
Kui asi oleks ainult rahas, siis oleksid kõige jõukamad tarbijad ühtlasi ka kõige sagedasemad kultuuri- ja meelelahutusürituste külastajad. Kuid nii see ei ole.
Enamus jõukamatest tarbijatest (teenivad 15 000 ja enam) on hoopis keskmised kultuuritarbijad, kes külastavad kultuuri- ja meelelahutusüritusi keskeltläbi korra kuus.
Seega pole raha ainus põhjus. Jõukamad inimesed on ilmselt rohkem hõivatud tööasjadega, mistõttu neil on vähem mahti väljas käia. Teiseks on ilmselt tegu pigem täiskasvanud inimestega, see aga tähendab peret ja lapsi ning kodukesksemat elustiili.
Kolmandaks on kindlasti asi ka elukohas. Elavad ju Harjumaa jõukamad inimesed sageli Tallinna lähiümbruses (suurim keskmine sissetulek on Viimsis), kultuur ja meelelahutus aga on koondunud Tallinna kesklinna.
Seega viitavad uuringtulemused sellele, et päris üksühest seost sissetulekute ja kultuuritarbimise vahel ei ole.
Uuringust:
Uuringu viis OÜ Meediaekspress tellimusel läbi Suhtekorraldusbüroo PRB, kes kasutas küsitluse korraldamiseks uuringufirmat GfK Custom Research Baltic. Internetis toimunud küsitlusele vastas 182 Tallinnas ja Harjumaal elavat 15-55 aastast inimest.
