Masu taandub? Õllesummeri eelmüügipiletid lähevad paremini kaubaks

Pilt on pärit Eesti Päevalehest

Tundub, et tarbijate kindlustunde madalseis on ületatud ja ühiskonnas valitseb pigem positiivsete arengute ootus. Aasta esimese kahe kuu jooksul on Summerile ostetud rohkem pileteid kui möödunud aastal samal ajal. Mõistagi mõjutab piletite eelmüüki see, et peagi on lõppemas soodushinnaga piletite müük ja inimesed kiirustavad pileteid enne 15. märtsi, mil pileti hind kallineb, ära ostma.

Kui möödunud aastal andsid majandusuudiste seas tooni valdavalt halvad uudised, siis möödunud aasta lõpul/ selle aasta alguses on olnud ka positiivseid uudiseid. Hetkel otsivad kõik julgustavaid märke selle kohta, et ehk on kõige raskem majanduskriis siiski taandumas ja kõige hullem seljataga.

Muidugi on väga tähtis, et me enneaegu ei rõõmustaks. Kahjuks eitati Eestis kriisi tõsidust selle alguses liiga kaua, mille tõttu paljud ettevõtted ja tarbijad oleksid sattunud kindlasti väiksematesse raskustesse, kui oleksid reageerinud varem ja n-ö pidurit sujuvamalt vajutanud. Kuna aga esialgu ei tehtud mingeid korrektuure, siis püüti neid teha eriti lühikese ajaga, eskaleerus langus möödunud aastal eriti kiires tempos. Tegemist oli hädamaandumisega.

Tööandjad, riik ja ka tarbijad kärpisid kõik oma kulutusi järsult, pangad keerasid laenukraanid äkiliselt kinni ja seda väga lühikese aja jooksul. Tulemuseks muuhulgas väga kiirelt epideemia mõõdu võtnud tööpuudus ja muud rasked tagajärjed, millest täielikult üle saamine võtab kindlasti palju rohkem aega kui paar head kvartalit või isegi aastat.

Kuigi Õllesummeri piletimüük pole mingi makromajanduslik näitaja, mida silmas pidada, on ta siiski mingi näitaja Eesti majanduse kohta. Summerit külastab ligi 80 000 peamiselt Eestis elavat inimest, neist valdav osa pealinlased ja harjumaalased. Mõningate mööndustega võib väita, et sellest festivalist võtab osa iga viies-kuues tallinlane.

Seepärast ootasin väga suure huviga piletite eelmüügi esimesi tulemusi, mitte ainult kui märki selle kohta, kui hästi läheb tänavu Summeril, vaid ka kui märki selle kohta, kas ja kuivõrd on tarbija võrreldes aastataguse ajaga kas siis julgem või vastupidi – veelgi alalhoidlikum.

Kui võrrelda tänavuaastaseid piletite eelmüügitulemusi eelmise aasta omadega, siis võib teha järelduse, et mingil määral on majanduses seis parem ning tarbijad julgemad meelelahutuse eest raha välja käima.

Aasta esimese kahe kuu jooksul on Summerile ostetud rohkem pileteid kui möödunud aastal samal ajal. Mõistagi mõjutab piletite eelmüüki see, et peagi on lõppemas soodushinnaga piletite müük ja inimesed kiirustavad pileti enne 15. märtsi, mil pileti hind kallineb, pileteid ära ostma, kuid samas läheb veel mitu nädalat enne kui Eesti suurim festival avalikustab oma peaesinejad.

Seega tundub küll, et tarbijate kindlustunde madalseis on ikkagi ületatud ja ühiskonnas valitseb siiski pigem positiivsete arengute ootus. Väiksemate mitte-hädavajalike kulutuste suhtes ollakse avatumad. Festivalipileti-suuruse kulutuse tegemiseks ei pea tarbija ootama ka laenukraanide taasavamist või positiivset sõnumit eurole ülemineku kohta, piisab sellest, kui end tuleviku suhtes pisut kindlamini tunda.

Teiseks näitab suurenev eelmüük kindlasti ka usaldust Summeri suhtes.

Kolmandaks piletimüüki mõjutavaks teguriks on kindlasti ka konkurents. Kui eelmisel aastal põhjustas palju elevust Madonna kontsert, siis paistab, et sel suvel midagi sarnast oodata ei ole, seega on just Summer konkurentsitult suve suurim üritus.

Mäletatavasti tõi Summer eelmisel aastal pealavale USA supertähe Moby, Vene rokitipu Mumiy Trolli ja Eesti muusika suurlootuse Kerli. Ka 2008. aasta oli esinejate poolest pilkupüüdev – pealaval esinesid Briti rokkstaar Franz Ferdinand ning Vene publikumagnet Zveri.

Kindlasti ei jää selle aasta festival möödunud aasta Summeritele alla. Sel seisukohal on ka Õllesummeri fännid, kes kasutavad võimalust suve suurimale üritusele pilet varakult ja soodsama hinnaga ära osta.

Nii suurem usaldus Õllesummeri kui ka suurem usk Eesti majandusolukorra paranemisse on minu jaoks head uudised ning loodan, et kevade ja suve tulles on meil kõigil tuju parem ja ehk ka mure tuleviku pärast väiksem.

Korruptsioon Rahvusringhäälingus?!

Sel aastal toome Õllesummerile kolm rahvusvahelise kaliibriga artisti - Moby, Mumiy Troll'i ja Kerli. Lavale jõuab legendaarse Gunnar Grapsi looming, Poplaulupidu ETV Laululahingu kooride osavõtul ja üle saja teise Eesti esineja.

Festivali korraldusega on kõik korras. Asjad liiguvad oma rada ja juuli esimesel täisnädalal on oodata head pidu. Seda võin lubada.

Igal aastal üllatab mind miski. Sel aastal tuli üllatusena R2 keeldumine teha koostööd Kerli ja Moby kontsertide osas samas mahus kui mõnede teiste Eesti festivalidega. Austan kõigiti toimetuse otsuseid, kuid tean, et on neid, kes on teistsugusel seisukohal.

Nimelt näib mõnedele, et Eesti Rahvusringhääling kohtleb kontserdikorraldajaid erinevalt ning väidetavalt määravad otsuseid R2 ja selle juhtida sõpruskonna ühised huvid.

See tekitab mõistagi kahtlusi. Rahvusringhääling on sarnases olukorras riigiasutustega, kelle tegevust finantseerib maksumaksja ja mis peavad oma otsustes sellevõrra olema ettevaatlikumad.

Kui Raadio 2 eetrist paistab, et seal antakse oma sõpradele roheline tuli ja samas punane tuli teistele, siis võib kellelgi tekkida kahtlus – kas mitte ei toimu R2-s samasugune mõjuvõimuga kauplemine, nagu kahtlustatakse näiteks sotsiaalministeeriumi puhul. Kas Heidy Purgat võib võrrelda Anders Tsahknaga, kelle Kaitsepolitsei hiljuti kinni nabis?

Loodan, et see nii ei ole, kuid oma mõjuvõimu ei tohi riigi teenistuses olevad inimesed kasutada ühegi oma sõprade äriprojekti edendamiseks – olgu tegemist meditsiiniäri või meelelahuttusäriga.


Seadus ütleb – R2 on reklaamivaba

Eesti Rahvusringhäälingu seadust Riigiteataja kodulehel võib igaüks lugeda. Kõigi Rahvusringhäälingu sõprade erilist tähelepanu väärib paragrahv 11, mis sätestab üheselt, et Rahvusringhääling üldjuhul ei edasta reklaami, kuid nõukogu võib erandkorras lubada reklaami või sponsorteabe edastamist Rahvusringhäälingu saadetes.

Näiteks kui see kaasneb avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri või spordi suursündmuse ülekandeõigusega.

Samuti võib Rahvusringhääling juhatuse kehtestatud korras edastada tasuta teateid mittetulundusliku iseloomuga avalike ürituste ja sündmuste kohta või kutsuda üles teatud käitumisele, kui see on avalikes huvides.

R2 edastab Rabarocki raadioreklaame

Ütlen kohe ära, et olen ise suur Raadio 2 kuulaja. Viimased nädal aega olen sealt pea iga tund ja iga minut kuulanud Rabarocki reklaame või üleskutseid sellele festivalile tulla. Samuti kui ETV-st, mille kultuurisaateid väga austan – seal jooksevad asboluutselt parimal eetriajal Rabarocki erisaated.

Usun, et ka kõigile teistele, kes R2 eetrit on kuulanud, on hästi teada Raadio 2 hea koostöö festivaliga Rabarock. Rabarock toob Eestisse rahvusvahelisi rokiartiste. Kindlasti väärib see nii tähelepanu kui tunnustust – ning Raadio 2 teeb kõigiti õigesti, et seda festivali toetab. Ka mina plaanin Rabarockile minna ja olen käinud ka varasematel aastatel.

Kuuldes Raadio 2 eetris Rabarocki reklaamklippe pöördusime meiegi Raadio 2 poole, et läbi rääkida, mis tingimustel me nendega võiksime sarnast koostööd teha. Seda kitsalt Kerli ja Moby kontsertide osas, mis võiksid kanali kuulajatele huvi pakkuda. Mõistagi ei palunud me Õllesummer reklaamide esitamist Rahvusringhäälingus.

Jättes kõrvale ürituste omapärad on Rabarock ja Õllesummer juriidiliselt üks ja seesama asi.

• Kumbki pole mittetulunduslik üritus – Rabarocki korraldab Eesti Rockifestival OÜ. Osaühingu vorm viitab omanike soovile kasumit teenida, muidu korraldaks üritust MTÜ.


• Kumbki pole tasuta rahvaüritus. Rabarocki ühepäevapilet maksab juunis koguni 550 krooni. Õllesummeri ühepäeva pilet maksab 150 krooni.


• Mõlemad üritused tegelevad kaubandusega – kui tahate Rabarockil midagi müüa, siis võtke julgesti ühendust Priit Järvega Rabarocki tiimist ja küsige, palju maksab.
  

Ja siis muidugi kurikuulus alkoholiküsimus... Olgu selle kohta öeldud, et Rabarocki partneriteks on nende kodulehe andmeil: Saaremaa Vodka, Saku Rock, Jägermeister, Jim Beam, veinibränd Vina Tarapaca – ning Raadio 2 seisab selles reas kui festivali ametlik raadio...

Sellest pole midagi katki. Kõik need on tugevad, tunnustatud kodumaised või rahvusvahelised brändid, mitmega neist on ka Õllesummeril olnud hea koostöö.

Kuid tagasihoidlikult tuletaks sellega seoses meelde veel ühte üsna olulist dokumenti.

Nimelt: “Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühine arengukava aastateks 2006–2008”

See sätestab:

“Raadio 2 on alates 2005. aastast reklaamivaba ja uuenenud, täies ulatuses noortele suunatud (sihtrühm 15–29 aastased), tempokas ja vaheldusrikas, sportlikku ja tervet eluhoiakut propageeriv üldhuviprogramm...”

Sooviks selgust, mitte tüli

Ma ei taha ei Rabarocki ega Raadio 2-ga tülli minna ega tüli norida. Mul on lihtsalt mõned küsimused ja sooviksin need esitada kellelegi, kes Rahvusringhäälingus toimuva eest vastutab. Seega mõtlesin, et edastan need paralleelselt Margus Allikmaale kui tegevjuhile ning Andres Jõesaarele, kes on Ringhäälingunõukogu esimees.

Küsimused on sellised:

1. Raadio 2 peab olema reklaamivaba, kuid edastab Rabarocki raadioreklaame – miks see nii on?


2. Millisel alusel Raadio 2 reklaami edastab? Kas seoses sellega, et Rabarocki reklaamide edastamine kaasneb “avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri või spordi suursündmuse ülekandeõigusega” (Eesti Rahvusringhäälingu seadus, 11 lõige 2) või edastatakse Rabarocki reklaame Rahvusringhäälingu juhatuse kehtestatud korras, kuna tegemist on mittetulundusliku iseloomuga avalike ürituse või sündmusega (Eesti Rahvusringhäälingu seadus, 11 lõige 4).


3. Kas Rahvusringhäälingu Nõukogu ja/või juhatus on lubanud Rabarocki reklaame Raadio 2 eetris edastada ? Kas nõukogu ja/või on Rabarocki reklaamide edastamist arutanud?
   

Ootan härrasmeestelt vastuseid ja luban neid jagada ka oma blogi lugejatega.

Parimad tervitused Heidy'le ja Rabarocki korraldajatele!