Minu meelest pidanuks ERR maksma 10 krooni igale Eesti Laulul hääletanule, mitte vastupidi!

Ajakirjanduses on Eesti Laulust räägitud peamiselt kahel teemal. Esiteks, et Heidy Purga on selle ürituse usurpeerinud ja teinud sellest veel ühe oma sõpruskonna erapeo. Teiseks, et laulude valik oli algusest peale kahtlane, liiga alternatiivne.

Viimast seisukohta väljendas kõige selgemini Anne Veski, kes ütles rahvusringhäälingule: “Eks loomulikult uut ja toredat muusikat on vaja, aga rohkem oli see minu jaoks alternatiivmuusika konkurss... või ma ei oskagi öelda, mis asi see oli.”

Mina ei soovi liituda ei kriitikute ega takkakiitjatega, kuid teha mõned enda märkused.

Kõigepealt tahan aga öelda, et olen Malcolm Lincolni võidulauluga väga rahul ning selle uue esineja suur fänn esimesest hetkest peale. See oli kindlasti parim lugu neist kümnest ja ühtlasi ka täiesti iseseisvalt hea laul ning tõepoolest, nagu paljud teisedki ütlesid, väga heas esituses. Hoidsin just sellele laulule algusest peale pöialt, hääletasin poolt ning olin väga rõõmus, kui võidulaul välja kuulutati.

Aga nüüd üritusest endast.

Eesti laskesuusatajatele ragulkad?

Minu meelest tehti ürituse ümbernimetamisega ning nii-öelda “kontseptsiooni muutmisega” julgeid samme, aga kahtlen, kas tingimata õiges suunas?

Ma mõistan, et noortele inimestele on omane, tulles uuele ametikohale, hakata seal korraldama “totaalseid ümberkorraldusi”. Tahetakse panna asjale hoopis teine nimi, hoopis uus visuaalne identiteet jne. Kõik vana tundub kopitanud, tobe ja aegunud.

Tuleks aga arvestada, et Eurovisiooni kui sellise olemus pole karvavõrdki muutunud ja Eesti laulu valimine on vaid eeletapp. Põhiüritus on endiselt suur estraadimuusika sündmus – läbi ja lõhki.

Ning kui Eesti juba osaleb sellel ning EAS või ERR seda rahastab, siis tuleb ikkagi mängida selle ürituse reeglite järgi, millel osaleda tahetakse.

Muidugi võiks keegi mulle vastu vaielda ja näidata näpuga näiteks Lordi peale. Soome kollid osutusid ju väga edukateks. Mina nimetaks seda erandiks, mis kinnitab reeglit.

Poleks ju mõeldav, et eestlased läheksid näiteks olümpiamängudel laskesuusatamises starti ragulkaga. Isegi kui see oleks korraks naljakas, hiljem on ikkagi piinlik.

Mis see Eesti Laul üldse on?

Teiseks, ma kahtlustan, et paljud ei saanud üldse aru, et Eesti Laulu nimeline sündmus ongi see, mida vanasti teati Eurovisooni Eesti eelvooruna. Keegi rääkis mulle, et ka rahvusringhäälingu uudiste tehtud küsitluses ei osanud inimesed tänavalt seletada, mis see Eesti Laul selline on – usun, et Eurovisioonist ollakse ikka kuulnud, järelikult oli nimevahetus rumal otsus – tugevam bränd visati prügikasti ja vahetati nõrgema vastu.

See on viimasel ajal üldse moes – ülekontseptualiseerida lihtsaid asju, püüdes neile anda mingit rahvuslikku mõtet ja sisu. Nagu kutsusid üles Eesti Laulu saatejuhid – ärge mõelge sellele, mis võiks Euroopale meeldida, valime ju ikkagi Eesti laulu! No kuulge, ega ikka ei vali küll. Valime laulu, mida saata Eurovisoonile.

Kas kõik on ikka rahul sellega, kui palju inimesi osales telefonihääletusel?

Ei kujuta ette, kui palju oli sel saatel vaatajaid, kuid usun, et hääletusel osaleda viitsis vähem kui iga teine. Mõni ütleks, et see on täielik läbikukkumine.

Eks vähest aktiivsust hääletamisel mõjutas ka see, et kõne hind oli päris soolane – 10 krooni.

Kas selle eest, et hääletada oma riigi rahvusringhäälingu korraldataval konkursil, tohib ikka nii soolast hinda küsida?

Ehk kehtestaks nüüd mingi taksi ka riigikogu valimistel osalemisele – küsiks selle eest näiteks 1000 krooni, arvestades, et vähemalt 100 korda kaalukama otsusega on kindlasti tegemist?

Kuidas edasi?

Mis ma soovitaks teha:

Esiteks, poistele, kes lähevad Eestit esindama, soovitan kogu hingest kaasa elada. Ega nende ülesanne kerge ole. Üks asi on Oslos laulmine, millega nad saavad suurepäraselt hakkama. Teine asi Eesti meedia ja publikuga toime tulemine. Nagu näitasid viimased olümpiamängud, peavad mõned isegi hõbemedalit Eestile ebaväärikaks ja väikeseks tulemuseks.

Tegelikult oleme ju tublid. Me suudame võita olümpiamedaleid, me tarbime Euroopas peaagu kõige rohkem alkoholi ja oleme korra juba Eurovisiooni ära võitnud. Toetame omasid!

Teiseks, ma soovitaksin Eurovisiooni lauluvõistluse puhul ära otsustada, kas me tahame sellel üritusel osaleda ja kui tahame, siis ikka osaleda Eurovisiooni lauluvõistlusel ning valmistuda selleks vastavalt – mitte korraldada mingit oma kodust kadakapopi eurovisiooni. Minu isiklik soovitus on mõelda, kas see on ikka niivõrd suurt raha väärt üritus. Kuigi mul oleks kahest asjast kahju. Esiteks, Mart Juure ja Andrus Kivirähki kommentaaridest Eurovisioonile, mida iga aasta jälgin. Ning teiseks, Ott Sepa ja Märt Avandi huumorist.

Kolmandaks võib sellele üritusele järgmisel aastal kas või Heidy laul või R2 aastahitt nimeks panna, kuid publiku arusaamise hõlbustamiseks võiks siiski lisada alapealkirjana “Eurovisiooni Eesti eelvoor” vms, mis paljastaks ürituse tegeliku tähenduse.

Neljandaks, ERR võiks igale hääletajale maksta 10 krooni peale oma hääle andmise eest!

Sellised on minu etteruttavad ettepanekud korraldustoimkonnale.

Lisan siia postituse lõppu kõrva paitamiseks ja silmailuks Eesti Laulu võiduloo video YouTube'ist.

Mis sai Rahvusringhäälingust?

Juunis kirjutasin oma ajaveebis sellest, kuidas reklaamivaba rahvusringhääling vahel väga reklaamihõngulisi asju teeb.

Esitasin toonase postituse lõpus mõned küsimused rahvusringhäälingu juhtidele härra Margus Allikmaale ja Andres Jõesaarele. Lubasin nende vastuseid jagada ka oma blogi lugejatega.

Mõnda aega hiljem saingi kirja härra Andres Jõesaarelt Eesti Rahvusringhäälingu nõukogust.

Et lubasin vastuseid Teiega jagada, siis toon siinkohal ära tema kirja mulle.

Mõni sõna sissejuhatuseks. Loodan siiralt, et keegi ei mõistnud mind valesti ning ei arva, et tegin toonase avalduse sellepärast, et mulle ei meeldi Rabarock või Raadio 2. Rabarockil olen korduvalt käinud ja Raadio 2 on tihti see raadio, mis minu autos mängib.

Ühtlasi olen vägagi tänulik R2 saatejuhile Koit Raudsepale, kes Moby kontserdi eel tegi oma kuulajatele põhjaliku ekskursiooni selle omapärase ja kahtlematult väga andeka artisti uuema ja vanema loomingu radadel. Erinevalt ühe meie päevalehe kultuuritoimetajast, kes esialgu ei soovinud Õllesummerist midagi kuulda (mis on kahtlematult tema õigus), kuid ilmus välja kaks kuud hiljem sooviga “selle kiilaka hipiga” intervjuu teha.

Tänan Andres Jõesaart tema kirja eest ning avaldan selle igasuguste kommentaarideta.

_ _ _

Lugupeetud Marje Hansar,

Tänan teid tähelepanekute ja küsimuste eest, mis teil tekkisid seoses Rabarocki kajastamisega Raadio 2 programmis.

Raadio 2 on teinud Rabarockiga koostööd alates selle muusikaürituse loomisest viis aastat tagasi. Raadio 2 toimetus on pidanud sellist koostööd oluliseks, kuna tegemist on suve ühe suurema muusikaüritusega Eestis ja selle sihtgrupp kattub Raadio 2 omaga. Nagu te õigesti märgite, tegemist on 15-29 aastasele kuulajale mõeldud üldhuviprogrammiga, kus mängitakse väga palju värsket Eesti muusikat ja räägitakse neil teemadel ja tutvustatakse neid sündmusi, mis võivad huvi pakkuda noorele, õppivale ja alles oma elus valikuid tegevale, inimesele.

Siia sobib lisada, et Õllesummer tervikuna ei ole selle sihtgrupi üritus, küll on seda mõned Õllesummeril esinevad artistid või muusikakollektiivid. Me võime lõputult vaielda selle üle, kas Õllesummer on kogupere üritus, kultuurifestival või lihtsalt õlle joomise festival, aga kindlalt ei ole selle ürituse ainus sihtgrupp 15-29 aastane noor, pigem õppiv kui töötav inimene

Kahe nädala jooksul enne Rabarocki toimumist edastas Raadio 2 kultuuriteadetena 4-5 korda päevas Rabarocki klippi ja intervjuude juures ka audioklipi selle kohta, et Raadio 2 on esindatud Rabarockil. Seda tehti vastavalt Rahvusringhäälingu juhatuse poolt kinnitatud kultuuriteadete edastamise korrale. Tagantjärele tarkusena tuleb tunnistada, et nende kultuuriteadete esituskordade arv oli ebaproportsionaalselt suur. See tulenes Raadio 2 heast tahtest ja soovist oma partnerit, kellega koos on viis aastat seda üritust tehtud, võimalikult palju aidata. Et see heast soovist kantud aitamine muutus seadusliku ja ebaseadusliku piiril kõndimiseks, on ilmselge. Rahvusringhäälingu juhatus on oma märkused Raadio 2 toimetusele ja peatoimetaja Heidy Purgale edastanud.

On täiesti selge, et Raadio 2 ega ükski teine meie avalik-õiguslik programm ei tohi edastada reklaami või teavet, mis toetab toodete või teenuste müügi suurendamist, ürituse või idee edendamist või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamist ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab. Raadio 2 ei ole saanud mingit tasu Rabarocki ürituste tutvustamise eest. Ka ei anna suurem kuulajate hulk meile otsest ega kaudset materiaalset kasu, aga aitab tõhusamalt levitada avalikku teenust, mille pakkumiseks Raadio 2 seaduse alusel tegutseb. Ja uusi kuulajaid, tänu Rabarockiga koostööle, oleme ilmselt võitnud. Seda on tõestanud Raadio 2 kuulajate tänulik ja toetav tagasiside.

Eelnev ei ole mõeldud Raadio 2 tegevuse õigustuseks. Pigem aitab see mõista nende tegutsemise motiive ja selgitab tausta.

Austatud Marje Hansar, Te kirjutate oma blogis, et soovite selgust. Selgus on lihtne: Raadio 2 peatoimetaja ja teised toimetajad teevad oma tööd entusiasmiga ja püüavad anda endist parima, et nende sihtgrupi kuulajad oleksid informeeritud, kaasatud ja jagaksid toimetusega ühiseid väärtusi. Vahel minnakse selles entusiasmis seadusega kehtestatud piirile liialt lähedale või tehakse isegi jälg piiriribale. Rabarocki juhtumi puhul tuleb tunnistada, et piiriribal on jälgi. Teie kirjast oli väga palju abi, et nende entusiasmi pisut jahutada ja tulevikus vältida võimalikke rikkumisi.

Kuna Te esitate oma blogis ka kolm küsimust tuleks neile järjekorras vastata, aga nagu te eelnevast lugesite, on kõik need vastused juba antud. Jääb ainult lisada, et Rahvusringhäälingu nõukogu ja juhatus ei aktsepteeri tegevusi, sh reklaami edastamist meie programmides, mis kahjustavad Rahvusringhäälingu mainet või seavad meie avaliku teenuse vajalikkuse kahtluse alla.

Vastavat küsimust arutas 16. juunil oma koosolekul ka rahvusringhäälingu nõukogu ja kohustas Raadio 2 peatoimetajat võtma kasutusele ennetavaid abinõusid reklaami vältimiseks Raadio 2 programmis.

Raadio 2 on olnud avatud ka paljude teiste nooremale sihtgrupile suunatud muusikaürituste kajastamise suhtes. Mulle teadaolevalt on Raadio 2-l olemas ka Õllesummeriga kokkulepped Kerli ja Moby kontsertide kajastamise ja selle kohta informatsiooni jagamise suhtes. Loodan, et see näitab üles meiepoolset head tahet.

Lugupidamisega,
Andres Jõesaar

Korruptsioon Rahvusringhäälingus?!

Sel aastal toome Õllesummerile kolm rahvusvahelise kaliibriga artisti - Moby, Mumiy Troll'i ja Kerli. Lavale jõuab legendaarse Gunnar Grapsi looming, Poplaulupidu ETV Laululahingu kooride osavõtul ja üle saja teise Eesti esineja.

Festivali korraldusega on kõik korras. Asjad liiguvad oma rada ja juuli esimesel täisnädalal on oodata head pidu. Seda võin lubada.

Igal aastal üllatab mind miski. Sel aastal tuli üllatusena R2 keeldumine teha koostööd Kerli ja Moby kontsertide osas samas mahus kui mõnede teiste Eesti festivalidega. Austan kõigiti toimetuse otsuseid, kuid tean, et on neid, kes on teistsugusel seisukohal.

Nimelt näib mõnedele, et Eesti Rahvusringhääling kohtleb kontserdikorraldajaid erinevalt ning väidetavalt määravad otsuseid R2 ja selle juhtida sõpruskonna ühised huvid.

See tekitab mõistagi kahtlusi. Rahvusringhääling on sarnases olukorras riigiasutustega, kelle tegevust finantseerib maksumaksja ja mis peavad oma otsustes sellevõrra olema ettevaatlikumad.

Kui Raadio 2 eetrist paistab, et seal antakse oma sõpradele roheline tuli ja samas punane tuli teistele, siis võib kellelgi tekkida kahtlus – kas mitte ei toimu R2-s samasugune mõjuvõimuga kauplemine, nagu kahtlustatakse näiteks sotsiaalministeeriumi puhul. Kas Heidy Purgat võib võrrelda Anders Tsahknaga, kelle Kaitsepolitsei hiljuti kinni nabis?

Loodan, et see nii ei ole, kuid oma mõjuvõimu ei tohi riigi teenistuses olevad inimesed kasutada ühegi oma sõprade äriprojekti edendamiseks – olgu tegemist meditsiiniäri või meelelahuttusäriga.


Seadus ütleb – R2 on reklaamivaba

Eesti Rahvusringhäälingu seadust Riigiteataja kodulehel võib igaüks lugeda. Kõigi Rahvusringhäälingu sõprade erilist tähelepanu väärib paragrahv 11, mis sätestab üheselt, et Rahvusringhääling üldjuhul ei edasta reklaami, kuid nõukogu võib erandkorras lubada reklaami või sponsorteabe edastamist Rahvusringhäälingu saadetes.

Näiteks kui see kaasneb avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri või spordi suursündmuse ülekandeõigusega.

Samuti võib Rahvusringhääling juhatuse kehtestatud korras edastada tasuta teateid mittetulundusliku iseloomuga avalike ürituste ja sündmuste kohta või kutsuda üles teatud käitumisele, kui see on avalikes huvides.

R2 edastab Rabarocki raadioreklaame

Ütlen kohe ära, et olen ise suur Raadio 2 kuulaja. Viimased nädal aega olen sealt pea iga tund ja iga minut kuulanud Rabarocki reklaame või üleskutseid sellele festivalile tulla. Samuti kui ETV-st, mille kultuurisaateid väga austan – seal jooksevad asboluutselt parimal eetriajal Rabarocki erisaated.

Usun, et ka kõigile teistele, kes R2 eetrit on kuulanud, on hästi teada Raadio 2 hea koostöö festivaliga Rabarock. Rabarock toob Eestisse rahvusvahelisi rokiartiste. Kindlasti väärib see nii tähelepanu kui tunnustust – ning Raadio 2 teeb kõigiti õigesti, et seda festivali toetab. Ka mina plaanin Rabarockile minna ja olen käinud ka varasematel aastatel.

Kuuldes Raadio 2 eetris Rabarocki reklaamklippe pöördusime meiegi Raadio 2 poole, et läbi rääkida, mis tingimustel me nendega võiksime sarnast koostööd teha. Seda kitsalt Kerli ja Moby kontsertide osas, mis võiksid kanali kuulajatele huvi pakkuda. Mõistagi ei palunud me Õllesummer reklaamide esitamist Rahvusringhäälingus.

Jättes kõrvale ürituste omapärad on Rabarock ja Õllesummer juriidiliselt üks ja seesama asi.

• Kumbki pole mittetulunduslik üritus – Rabarocki korraldab Eesti Rockifestival OÜ. Osaühingu vorm viitab omanike soovile kasumit teenida, muidu korraldaks üritust MTÜ.


• Kumbki pole tasuta rahvaüritus. Rabarocki ühepäevapilet maksab juunis koguni 550 krooni. Õllesummeri ühepäeva pilet maksab 150 krooni.


• Mõlemad üritused tegelevad kaubandusega – kui tahate Rabarockil midagi müüa, siis võtke julgesti ühendust Priit Järvega Rabarocki tiimist ja küsige, palju maksab.
  

Ja siis muidugi kurikuulus alkoholiküsimus... Olgu selle kohta öeldud, et Rabarocki partneriteks on nende kodulehe andmeil: Saaremaa Vodka, Saku Rock, Jägermeister, Jim Beam, veinibränd Vina Tarapaca – ning Raadio 2 seisab selles reas kui festivali ametlik raadio...

Sellest pole midagi katki. Kõik need on tugevad, tunnustatud kodumaised või rahvusvahelised brändid, mitmega neist on ka Õllesummeril olnud hea koostöö.

Kuid tagasihoidlikult tuletaks sellega seoses meelde veel ühte üsna olulist dokumenti.

Nimelt: “Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühine arengukava aastateks 2006–2008”

See sätestab:

“Raadio 2 on alates 2005. aastast reklaamivaba ja uuenenud, täies ulatuses noortele suunatud (sihtrühm 15–29 aastased), tempokas ja vaheldusrikas, sportlikku ja tervet eluhoiakut propageeriv üldhuviprogramm...”

Sooviks selgust, mitte tüli

Ma ei taha ei Rabarocki ega Raadio 2-ga tülli minna ega tüli norida. Mul on lihtsalt mõned küsimused ja sooviksin need esitada kellelegi, kes Rahvusringhäälingus toimuva eest vastutab. Seega mõtlesin, et edastan need paralleelselt Margus Allikmaale kui tegevjuhile ning Andres Jõesaarele, kes on Ringhäälingunõukogu esimees.

Küsimused on sellised:

1. Raadio 2 peab olema reklaamivaba, kuid edastab Rabarocki raadioreklaame – miks see nii on?


2. Millisel alusel Raadio 2 reklaami edastab? Kas seoses sellega, et Rabarocki reklaamide edastamine kaasneb “avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri või spordi suursündmuse ülekandeõigusega” (Eesti Rahvusringhäälingu seadus, 11 lõige 2) või edastatakse Rabarocki reklaame Rahvusringhäälingu juhatuse kehtestatud korras, kuna tegemist on mittetulundusliku iseloomuga avalike ürituse või sündmusega (Eesti Rahvusringhäälingu seadus, 11 lõige 4).


3. Kas Rahvusringhäälingu Nõukogu ja/või juhatus on lubanud Rabarocki reklaame Raadio 2 eetris edastada ? Kas nõukogu ja/või on Rabarocki reklaamide edastamist arutanud?
   

Ootan härrasmeestelt vastuseid ja luban neid jagada ka oma blogi lugejatega.

Parimad tervitused Heidy'le ja Rabarocki korraldajatele!